esmaspäev, 27. aprill 2015

Serbia ja suusatamine

Tere kõik mu sõbrad. Ma väga vabandan kõige eest. See postitus on tegelikut 3 kuud vana, aga ma lihtsalt puhtast laiskusest ei viitsinud sellega tegeleda. Nüüd võtsin ennast kokku!

Šveitsis eksisteerib selline cool asi nagu spordivaheaeg. Midagi erilist polegi lihtsalt suvest võetakse kaks nädalat maha ja tõstetakse jaanuarisse.
Esimese nädala veetsin ma kooli kooriga Serbias ja teise nädala hostperega suusatamas. Jah mina Harold Roode käin kooris.... Ega ma muigugi just väga kõva häält seal ei tee ja nii ongi vast parem. Pm kõik käivadki seal, et Serbiasse saada. Yfuga nende lubade saamisega oli veits jamamist, aga sai tehtud.  Otsus oli siis minna rongiga. Kõigepealt öörong Zürichist Budapesti ja sealt siis Seribasse. Rongid olid pehmeltöeldes koledad. Zürichist Budapesti oli vooditega öörong. Ühes kupees oli kuus voodit ja tunne oli nagu vangis. Kohvritele just palju ruumi ei olnud ja lõppude lõpuks oli kohver ikka voodis ja magasid kuidagi selle otsas. Kuidagi saime hakkama. Budapestist Serbiasse rong nägi välja nägid nagu vana Eesti rong, aga istmed katki, haises ja väga väga täis. Sellega sõitsime ka terve päev. Kaheksa tundi, kui ma ei eksi. Ungari ja Serbia piiril  tuli peale muidugi ka kontroll. Pikema kärata tui välja, et ühel tüdrukul oli kogemata kaasas ema pass ja teisel, kes Hispaaniast pärit, Šveitsi elamisluba, mis reisidokument just ei ole. Nad saadeti siis tagasi Budapesti ja kellegi isa tuli järgmise rongiga sinna ja tõi passid ära.
Kohale jõudes said õpilased nädalaks pere, kes andis süüa ja voodi jnee.  Olime Novi Sadis, mis on suuruselt teine linn Serbias. Umbes 400000 inimest. Linn välimuselt oli ok, aga pehmeltöeldes must. Serbia ei ole euroopa liidus, nii et nad just väga rikkad pole.  Raha kurss euroga oli 1eur -120 dinari. Loomulikult tegi see kõik tohutult odavaks. Üks kohv oli umbes 50 senti, samalajal Šveitsis 4 euri.   Kui tuli välja tõsiasi, et ma  ei olegi Šveitslane vaid mingist imelikus Eestits, olid  Serblased kergelt üllatunud ja segaduses. AAA miks sa siis siia Serbasse tulid? AAA et teed siis vahetusaasta sees vahetusnädala? AAA okei alles klar. Pere oli mul tore. Ema, isa ja kolm hostvenda noorim 5 kuune ja vanim kes algselt ka Šveitsi tulema pidi 16. Kahjuks ta tulla, aga ei saa. Täpselt ei saanudi aru miks. Ilmselt raha. See ka ebanormaalne kui kallis neile siin on. Õnneks kool maksab väga paljude asjade eest. Ahjaa muidugi olid meil Serbias kontsertid ja kooriproovid päevad läbi. Ja ega nädal siis lepase reega ka ei läinud... :D Loomulikut olin ma suutnud oma valge särgi koju jätta ja ilma kontsertile ei saanud. Suures paanikas leiti mulle siis mingi xs naiste valge särk mis lihtsalt vägisi mulle keset kirikut selga topiti... Sai kuidagi esinetud... :D Kuigi siit sealt kuuled ikka neid komentaare sellest särgist.
Kahjuks mul pilte just Serbiast palju pole. Nimelt suutsin ma oma telefoni Zürichis järve kukutada ja see on seal tänase päevani... Paremalt eespoolt teine oli minu võp.




Teisest nädalast just palju rääkida pole. Käisme scuol-is hostperega suusatamas. Oli väga lõbus, aga ka kohutavalt väsitav. Nimelt jõudsin ma reede õhtul Serbiast ,,tuttuue,, rongiga koju ja laupäeval oli juba nelja tunnine autosõit suusatama. Loomulikult suutis kogu meie pere (peale mu hostisa) haigeks jääda ja nii me esimesel ega teisel päeval mäele ei jõudnudki. Tegime lihtsalt ülima laiskuse päevad. Ülejäänud 5 päeval käisime, aga mäel nagu kord ja kohus. Esimese liftiga üles ja viimasega alla.









Paar nädalat pärast Serbia külastust tulid ka serblased meile Sveitsi külla. Siin oli kõik, aga hoopis teistsugune. Me juba tundsime sures plaanis kõiki ja enam ei old piinliku vaikust jne jne.
Siin Šveitsis me oma võp-idega just palju aega ei veetnud. ainult õhtul hilja koju, hommikul vara kooli ja muidugi proovides. Ekskurisoonidele olid lubatud ainult serblased ja Šveitsi õpetjad. Meil olid täiesti tavalised tunnid. Õhtuti käisime muidugi ka väljas jaa nii see nädal mööduski.

Kahjuks on see video tehtud mingi telefoni kaameraga kusagilt 100 km kauguselt ja on ainus mis ma kugidagimoodi siia üles suutsin panna, aga kui sama video youtubes lahti teha on kohe teised laulud ka kõrval.
K
Viimasel õhtul oli ärasaatmis pidu.


Kõik pidid midagi küpsetama, et piisavalt süüa oleks. Nohh jahhh... Mina muidugi tund aega enne peo algust sain aru, et mul pole ju mitte kui midagi kaasa võtta. Proovisin siis mingid asjad valmis teha...... Nendega mind õnneks koduuksest välja ei lastud.

Igatahes see oli kõik juba väga ammu. Lähipäevadel postitan ka midagi uut!

Bis später!
Harold



kolmapäev, 14. jaanuar 2015

Uuel aastal uue hooga

Jõulud ja uusaasta on küll juba ammu möödas, aga mina nendest veel kirjutada pole jõudnud! Ma nüüd lühidalt siis üritan teid oma tegevutsega kurssi viia.

Kooliga oli enne jõuluvaheaega päris halvasti, üldse ei kerinud see 10 nädalat kooli ja kergendus oli suur, kui see kauaoodatud vaheaeg kätte jõudis.

Jõulud olid täitsa vahvad. Olime hostperega kodus. Jõulutraditsioon  on siin suures plaanis sama, kui Eestis.  Süüakse terve päev, siis tehakse kingid lahti ja siis süüakse veel! (Kellele ei meeldiks süüa?) Ainuke vahe mis ma märkasin, et toit laual oli vähe erinev. Šveitslased söövad jõudeks liha fondüüd. Ei tea kas see 100% tõde on, aga nii mulle mu hostema väitis! Kes ei tea, kuidas see imeasi välja võiks näha, siis see on päris lihtne. Suur, suur pott puljongiga/õliga pannakse lauale ja siis igaühks paneb oma väikse  lihatüki sinna sisse. Veits aega keeb ja küpseb ja siis saad süüa. Võtab ainult tohutult aega. Kahe tunniga võid vabalt arvestada, aga see on seda väärt.....

 Klassikaaslased kinkisid mulle jõuludeks raamatu, kuhu ma kõik muljed Šveitsist kirja pean panema!



Kohe peale jõule kihutasime teise Šveitsi otsa, Sankt gallen-isse. Käisime külas mingi 100 aastat vanadel peretuttavatel. Õnneks oli veits nooremaid inimesi ka . Neil on tütar kes on ka 16-17? täpselt ei tea, igatahes väga lõbus oli. Käisime väljas jnee jnee rohkem väga rääkida ei oska. Sain neilt kuuli mütsi jõuludeks. Seal tuli esimest korda lumi ka maha ja väga väga palju. Mingi 3 päeva sadas jutti. Koju tulles oli isegi Bremgartenis lund, mis on haruldus. Pikka pidu, aga ei olnud. Kahe nädala pärast oli kõik läinud.

Uusaasta tuli mul rahulikult. Tahtsin tegelt yfu uusaastapeole minna, aga kuna Elodie pere oli meil külas ja ta vanemad ei lubanud siis jäi minemata. :( Ega kodus iseenesest hullu polnud, isegi suht lõbus ja loomulikult hea söök!!!!!! Eks  ikka nats kahetsen, et yfu peole ei saand minna, kuulsin jutte ja nägin pilte, mis seal kõik juhtus. OI OI OI :D


 Nüüd, aga kõige parema osa juurde. YFU SUUSALAAGER!!! See oli megaa. Kõik yfu üritused on megaad!
Pühapäeval ärkasin kell seitse, et veel pakkida ja minna rongile. Sihtkoht oli seekord Mairingen. Arsch der Schweiz. Mitte keegi realselt kohalikest ka ei tea kus see asub, :D  sinna jõudmine võttis küll 4 tundi, aga rongis läheb aeg kiirelt. Ning ainult Zürichini olin ma üksi, umebs 40 minti. Seal  läksid juba energizerid ja ringmängud lahti. Noo nii nagu ikka peab! Enam isegi ei pane tähele, et kõik inimesed vahivad, kui meie kuskil koos.






Kohale jõudes olid esimesel päeval sessionid. Ikka sama vana, kuidas läheb? Kuidas saksa keel on? Kas perega on kõik korras? Mõni sõber ka ikka on?  Kas sa ikka tead, et pool on nüüd kohe läbi?
Ülejäänudel päevadel va lahkumise omal oli ainult suusatamine! Üheksast hommikul, õhtu viieni. Ei ma ei kurda, see oli väga mõnus! Yfu küsis tegelikult juba enne, et kes kui kaugel suusatamisega on ja kas oskad jnne. No pm oli kolm gruppi: algajad, keskmised ja prod. Kuna ma ego ei tahtnud olla, ega ma ei teadnud teiste võpide taset panin keskmine, aga lõpetasin ikka kolm korda gruppi vahetades prodes! köh köh köh 
Ainuke asi mida ma vahetusaasta juures vihkan on pidev väsimus. Eriti nüüd, selles laagris, pidev sõitmine ja suhtlemine, lihtsalt väsitab megalt!
Muidugi sain ma ka mägedes pruuniks, kuna iga päev paistis päike ja esimesed pilved tulid viimase sõdupäeva õhtul!!!! (See prode grupp)


See veel keskmised. Tegelikut olime suht võrdsed, see oli lihtsalt formaalsus.
Mu kõrval näete veel kahte Eestlast!!!!!

                                                 






Yfu andis kõigile 20 franki söögiraha. Ühesõnaga pidime tegema paari inimesega toidugrupid, et paremini välja tuleks. Pluss seal oli eraldi pikniku ruuum, mida sai tasuta kasutada. 
Seda just igalpool Šveitsis ei näe. :D



Veel pühendaksin ühe väga mitte teemasse sobiva pildi Christopherile ja Cariciale, kellega me kunagi Baselis kõige odavama döneri leidsime! 6 Franki!

Nädal aega veel kooli ja siis jälle kaks nädala vaheaega, millest ma päevagi kodus ei veeda! 
Tegemist on palju!

Bis später!
Harold


pühapäev, 7. detsember 2014

Zermatt ja palju muud


Ma tean, et ma pole jälle  kaua kirjutanud, aga ma võtan seda kui positiivset asja, järelikult on midagi ikka vahetusaasta jooksul teha. Jõulud on alanud ja see on meie perekonnas väga kiire aeg. Iga nädalavahetus on täis erinevaid tegevusi ja vaba aega just väga pole. Kahe nädala pärast hakkab VAHEAEG, siis 2 nädalat kooli ja siis jälle VAHEAEG. Muidugi on siis ka yfu suusalaager, tuleks see ainult kiiremini! Ma eelmine aasta nimelt suusatama ei jõudnud, kuna sain toredaid sisseastumis katseid märtsis teha!!! Niisiis tegevust hetkel jätkub ja parem ongi, varsti juba pool aega läbi :( Hetke seisuga küll midagi ksg-st või õppimisest kuulda ei taha. Siin see õppimine nii vabatahtlik, teed kui tahad, kui ikka väga ei viitsi siis ei tee. Ma nimelt alguses tegin kõike kaasa, kuni ma teisi vahetusõpilasi tundma õppisisn. Sellest hetkest algas minu õnn ja ma sain teada, et me ei pea tegelikult kontrolltöösi tegema. Mulle vägagi sobiv variant. Ma räägin nüüd kõike läbisegamini erinevates peatükkides. 

 Ma mõtlesin küll algul, et see keele unustamine paras jama jne, aga see on tõsi. Ma ei tea kas mul atsent on, loodan, et mitte, aga lausete moodustamine ja teksti loogline kirjutamine on tõesti iga postitusega raskem. Selle eest on aga saksa ja inglise keel läinud väga palju paremaks! Ma isegi tunnen, et ma suudan  saksa keeles vabalt rääkida ja ei pea enne 2 minutit oma peas lauset vormima. Lihsalt saan öelda mida mõtlen!

Eelmine nädalavahetus oli Kantiball. See kujutas endast siis seda, et kõik riietusid uhkelt ja käitusid nagu veidrad hertsogid. Kõlab väga idiootselt, ma teab. Ball toimus koolis. Varasemalt pandi dekoratsioonid üles ja kõik oli tõesti väga kena. Ainuke miinus oli muusika. Nii kaua kuni esines bänd oli kõik okei, kui playlist, aga peale pandi läks asi pekki. Kõik laulud olid nii aeglased kui veel olla sai ja siis hakkas pidu kokku kukkuma. Põhiline oli muidugi tasuta šampus, mis oli isegi täitsa joodav. Sain jälle palju uusi inimesi tundma. Ma vahest mõtlen, et ma võin ju küll palju sõpru siin saada, aga kas ma neid kunagi hiljem näed? No lootus sureb viimasena. xd
                        Mul tegelt on küll meestest sõpru ka ükskõik kuidas see piltidelt tundub :D


Kolmapäeval liitus meie perekonnaga kuuks ajaks mu vahetusema ema, ehk mu vahetus-vanaema. Kõlab natuke veidralt. Aga igaljuhul on need 5 päeva mis ma temaga veetnud olen, olnud väga teistsugused. Kui teda nüüd üritada lühidalt seletada on ta selline tüüpiline vanainimene. Räägib kui hea ikka kunagi elu oli ja kuidas nüüd kõik ikka teistsugune jne. Ta veedab meiega jõulud, aga kuuldavasti on ta imeline kokk ja ta lubas et ta küpsetab jõuludel niipalju kui ma vähegi tahan, nii et mulle väga sobib!

Kui rääkida ilmast. Linnas kus elan, lund kahjuks ei ole, aga hetkel tulime just suusatamast mägedest ja seal oli väga väga palju lund. Päike paistis ja isegi MIINUS kraadid olid, sellist nalja pole veel näinud. Tegelik lugu on see, et ma elan väga madalal ja siin ei ole korralikku lund juba 15 aastat olnud. Hostema rääkis küll, et ta mäletab, kuidas kunagi ikka korralik lumi oli. Väga kurb on ainult vaadata pilte, kus teised võpid ehitavad lumememme ja nad elavad ainult natuke kõrgemal ja seal külmem….. Jõule ilma lumeta on ikkagi kuidagi imelik ettte kujutada, Loomulikut seda Tallinnas ka juhtunud, et lund pole jõuludel, aga terve talve jooksul on kindlasti. Siin võib isegi lumeta talv tulla.

Nii nüüd jõudsin siis selle nädalavahetuse juurde. Käisime Zermattis suusatamas ja niisama puhkamas. Mäel olime tegelikult ainult mina, hostisa ja hostvend. Hostema ja host-vanaema käisid niisama linnas ringi. Ühesõnaga tegime kiire 3 päevase reisi teise Šveitsi otsa. Reedel hakkasime autoga sõitma ja sõitsime umbes 4 tundi, raelselt ühest Šveitsi otsast teise. Ma sain isegi kooli üle lasta. Peaasi, et me ikka valges kohale jõuaks.  Hotell oli selline väga Šveitsilik, väike, hubane ja väga mõnus. Esimest korda ööbisin hotellis kus minibaar tasuta oli. Mulle väga sobis!
Laupäeval jõudsime siis mäele ka. Ma olin Rotary vahetusõpilastelt kuulnud, et Zermattis kallis, aga vau seal üleval aplpides oli megakallis. See Šveitsi kõige kallim suusakuurort. Üksi normaalne Šveitslane sinna ei lähe. 90% inimestest olid turistid. See on kohutavalt suur kuurort. Ühe päevaga ei olnud seal ikka mitte midagi teha. Pluss päevad on nii lühikesed, et mägi pandi kell 4 kinni.  Suurt suusatamist ühesõnaga ei olnud. Hostvennal on veel põlv ka haige, nii et ta just kõige rõõmasam põras ei olnud, aga nagu ma ütlesin, varsti on YFU suusalaager ja siis lähen veel perekonnaga nädalaks suusatama.






















                                                     Me hosvennaga protsemas






















                            Nagu tagaplaanilt näha tegid inimeselt tohutult selfisi Matterhorniga


Kuurort on tegelikul Itaalia ja Šveitsi piiri peal, ega täpselt aru ei saagi kus riigis siis oled










               Inimesed passivad päevad läbi oma koertega mägedes, et turistid raha eest pilti teha saaks.

                   Kahjuks bloggerlil piltide pööramis võimalust ei ole ja ma ei jaksa sellega tegeleda ka.

Zermattis on autod keelatud, kõik sõidavad sellise elektrikärudega 









Kurikuulus Matterhorn
Hostisa Hostvennaga


Õnneks jõudsime pühapäeva päevaks ikka tagasi ja ma jõudsin jõululaadale ka. See oli tõesti hiiglaslik. Ainuke asi mis veel puudus oli lumi. Osta said põhiliselt süüa ja väga palju kallist rämpsu.
Väga ehtne Šveitsi saksa keel

Lehmakella ansambel, inimesed lihtsalt käivad ringi suured lehmakellad käes ja kogu muusika


Ma kahjuks hetkel ei  mäleta mis nende pllide nimed olid aga pm ühed suured pasunad, mida nad alpides mängivad.


Tänud, et mu jubeda eesti keele ära kannatasid ja bis später!
Harold