Zermatt ja palju muud

Ma tean, et ma pole jälle  kaua kirjutanud, aga ma võtan seda kui positiivset asja, järelikult on midagi ikka vahetusaasta jooksul teha. Jõulud on alanud ja see on meie perekonnas väga kiire aeg. Iga nädalavahetus on täis erinevaid tegevusi ja vaba aega just väga pole. Kahe nädala pärast hakkab VAHEAEG, siis 2 nädalat kooli ja siis jälle VAHEAEG. Muidugi on siis ka yfu suusalaager, tuleks see ainult kiiremini! Ma eelmine aasta nimelt suusatama ei jõudnud, kuna sain toredaid sisseastumis katseid märtsis teha!!! Niisiis tegevust hetkel jätkub ja parem ongi, varsti juba pool aega läbi :( Hetke seisuga küll midagi ksg-st või õppimisest kuulda ei taha. Siin see õppimine nii vabatahtlik, teed kui tahad, kui ikka väga ei viitsi siis ei tee. Ma nimelt alguses tegin kõike kaasa, kuni ma teisi vahetusõpilasi tundma õppisisn. Sellest hetkest algas minu õnn ja ma sain teada, et me ei pea tegelikult kontrolltöösi tegema. Mulle vägagi sobiv variant. Ma räägin nüüd kõike läbisegamini erinevates peatükkides. 

 Ma mõtlesin küll algul, et see keele unustamine paras jama jne, aga see on tõsi. Ma ei tea kas mul atsent on, loodan, et mitte, aga lausete moodustamine ja teksti loogline kirjutamine on tõesti iga postitusega raskem. Selle eest on aga saksa ja inglise keel läinud väga palju paremaks! Ma isegi tunnen, et ma suudan  saksa keeles vabalt rääkida ja ei pea enne 2 minutit oma peas lauset vormima. Lihsalt saan öelda mida mõtlen!

Eelmine nädalavahetus oli Kantiball. See kujutas endast siis seda, et kõik riietusid uhkelt ja käitusid nagu veidrad hertsogid. Kõlab väga idiootselt, ma teab. Ball toimus koolis. Varasemalt pandi dekoratsioonid üles ja kõik oli tõesti väga kena. Ainuke miinus oli muusika. Nii kaua kuni esines bänd oli kõik okei, kui playlist, aga peale pandi läks asi pekki. Kõik laulud olid nii aeglased kui veel olla sai ja siis hakkas pidu kokku kukkuma. Põhiline oli muidugi tasuta šampus, mis oli isegi täitsa joodav. Sain jälle palju uusi inimesi tundma. Ma vahest mõtlen, et ma võin ju küll palju sõpru siin saada, aga kas ma neid kunagi hiljem näed? No lootus sureb viimasena. xd

                        Mul tegelt on küll meestest sõpru ka ükskõik kuidas see piltidelt tundub :D

Kolmapäeval liitus meie perekonnaga kuuks ajaks mu vahetusema ema, ehk mu vahetus-vanaema. Kõlab natuke veidralt. Aga igaljuhul on need 5 päeva mis ma temaga veetnud olen, olnud väga teistsugused. Kui teda nüüd üritada lühidalt seletada on ta selline tüüpiline vanainimene. Räägib kui hea ikka kunagi elu oli ja kuidas nüüd kõik ikka teistsugune jne. Ta veedab meiega jõulud, aga kuuldavasti on ta imeline kokk ja ta lubas et ta küpsetab jõuludel niipalju kui ma vähegi tahan, nii et mulle väga sobib!

Kui rääkida ilmast. Linnas kus elan, lund kahjuks ei ole, aga hetkel tulime just suusatamast mägedest ja seal oli väga väga palju lund. Päike paistis ja isegi MIINUS kraadid olid, sellist nalja pole veel näinud. Tegelik lugu on see, et ma elan väga madalal ja siin ei ole korralikku lund juba 15 aastat olnud. Hostema rääkis küll, et ta mäletab, kuidas kunagi ikka korralik lumi oli. Väga kurb on ainult vaadata pilte, kus teised võpid ehitavad lumememme ja nad elavad ainult natuke kõrgemal ja seal külmem….. Jõule ilma lumeta on ikkagi kuidagi imelik ettte kujutada, Loomulikut seda Tallinnas ka juhtunud, et lund pole jõuludel, aga terve talve jooksul on kindlasti. Siin võib isegi lumeta talv tulla.

Nii nüüd jõudsin siis selle nädalavahetuse juurde. Käisime Zermattis suusatamas ja niisama puhkamas. Mäel olime tegelikult ainult mina, hostisa ja hostvend. Hostema ja host-vanaema käisid niisama linnas ringi. Ühesõnaga tegime kiire 3 päevase reisi teise Šveitsi otsa. Reedel hakkasime autoga sõitma ja sõitsime umbes 4 tundi, raelselt ühest Šveitsi otsast teise. Ma sain isegi kooli üle lasta. Peaasi, et me ikka valges kohale jõuaks.  Hotell oli selline väga Šveitsilik, väike, hubane ja väga mõnus. Esimest korda ööbisin hotellis kus minibaar tasuta oli. Mulle väga sobis!

Laupäeval jõudsime siis mäele ka. Ma olin Rotary vahetusõpilastelt kuulnud, et Zermattis kallis, aga vau seal üleval aplpides oli megakallis. See Šveitsi kõige kallim suusakuurort. Üksi normaalne Šveitslane sinna ei lähe. 90% inimestest olid turistid. See on kohutavalt suur kuurort. Ühe päevaga ei olnud seal ikka mitte midagi teha. Pluss päevad on nii lühikesed, et mägi pandi kell 4 kinni.  Suurt suusatamist ühesõnaga ei olnud. Hostvennal on veel põlv ka haige, nii et ta just kõige rõõmasam põras ei olnud, aga nagu ma ütlesin, varsti on YFU suusalaager ja siis lähen veel perekonnaga nädalaks suusatama.

                                                     Me hosvennaga protsemas

                            Nagu tagaplaanilt näha tegid inimeselt tohutult selfisi Matterhorniga

Kuurort on tegelikul Itaalia ja Šveitsi piiri peal, ega täpselt aru ei saagi kus riigis siis oled

               Inimesed passivad päevad läbi oma koertega mägedes, et turistid raha eest pilti teha saaks.

                   Kahjuks bloggerlil piltide pööramis võimalust ei ole ja ma ei jaksa sellega tegeleda ka.

Zermattis on autod keelatud, kõik sõidavad sellise elektrikärudega 

Kurikuulus Matterhorn

Hostisa Hostvennaga

Õnneks jõudsime pühapäeva päevaks ikka tagasi ja ma jõudsin jõululaadale ka. See oli tõesti hiiglaslik. Ainuke asi mis veel puudus oli lumi. Osta said põhiliselt süüa ja väga palju kallist rämpsu.

Väga ehtne Šveitsi saksa keel

Lehmakella ansambel, inimesed lihtsalt käivad ringi suured lehmakellad käes ja kogu muusika

Ma kahjuks hetkel ei  mäleta mis nende pllide nimed olid aga pm ühed suured pasunad, mida nad alpides mängivad.

Tänud, et mu jubeda eesti keele ära kannatasid ja bis später!

Harold

Külm pime ja porine

Mul pole seekord millestki erilisest kirjutada, aga kuna ma pole nii ammu bloginud mõtlesin, et midagi ju ikkagi võiks. Ilm on läinud sombuseks ja külmaks. Kuskil Sveitsi osas sadas lund kaa. Koolis sain lõppudelõpuks teiste vahetusõpilatega tuttavaks, aga nad ei ole yfuga, kuigi suur vahet pole nad ikkagi megahead!!!  Aga kui veel koolist, siis see on päris range. Kohe päris alguses käisime hostemaga koolis dire juures rääkimas ja  ma valisin  2 ainet kus saan aasta lõpus hindeid, välja tuli, aga ikka nagu tavaliselt, kuna mu saksa keel juba nii hea siis pean tegema kt-sid igalpool peale bioloogia ja keemia.(Keemias ma ns olen saanud eluaegse trauma :))) jaa bioloogias lihtsalt hingemattev sõnavara.)  Esimesene vasikas läheb, aga ikka aitaha ja nii ka mu hinded. Esimese hinde sain saksa keeles esimesel nädalal 2.4 (siin pole hinded täisarvud  ja kui ongi vajagi mingit väikest ümardamist siis ümardatakse kusjuures õpilase kahjuks,  :(  mis on  minu jaoks veel imelik, et suured kontrolltööd on nii 15 punktilised, isegi kui need 3 lk pikad. Parim hinne on 6 ja halvim 1. Veel hindeid olen saanud kehalises, mis on palju raskem kui Eestis, nõudmised megakõrged. Ujusime kilti ja jooksma pidi 9. Ma vana pro sain muidugi 6. Kuigi siin inimesed suures plaanis päris vormis.(vastasel juhul sa lihtsalt kukud keahlises läbi)

Üks hommik läksin Informaatikasse  õpetaja tuli  mu juurde ja rääkis kuidas ma võin ikka alati küsida kui ma aru ei saa ja ta võib ikka ingliskeeles ka seletada ja test ikka ei läind väga hästi ja selline väga ümar jutt nagu prooviks täiega lohutada. Siis tuli välja et 3,8. Mul oli realselt raske mitte naerma hakkata, kuna ma isegi ei teadnud seepäev, et meil test tuleb. Ühesõnaga ma ei saand testi ajal mitte midagi aru jaa 3.8 saksakeelse arvutijura eest väga ok!
Matemaatika on mul ingils keeles, lihtsalt meie gümni eripära, saad seda ka prantsuskeeles õppida. Meil oli ka kt. Ma sain vist 5 punkti 15-nest. Karm tõsiasi oli, aga ikkagi, et ma ei mistnud mõhkugi.

See küll erinev koolides aga mu koolis on 4 eraldi hoonet ja kehaline vahest üldse algkooli võimas. Ehk siis kui väljas on hanged, paned klassis jope selga, mütsi päehe ja lähed teise majja. (Garderoobe ei ole, ega vahetusjalanõusid.)
Suur suur teema on veel koolitoit, see on lihtsalt nii kallis, 10 franki on norm koolitoidu eest. (8 euri)
Niiet suur enamus toob oma toidu kodust kaasa ja koolis on mingi 15 mirowellet. Saab hakkama küll, peab lihtsalt viitsimist olema, see eelmine päev kaasa pakkida.

Ma tegelt kuulsin sellest  koolitulistamisest ka. Eestis....... väga väga jube. Sügav kaastunne.

Aga Sveits suudab mind ikka ja veel õnneks üllatada ja vaimustada! Ma olen megarahul!!!
Tervitusi kõkidele kaugetele, kes te seda keelt mõistate! Päris närvi ajab ikka küll, kui sa seletad ja seletad, aga keegi ei saa ikka mitte midagi aru...

Bis später!
Harold

PAO ja KLASSILAAGER

Tere tere, kõik see pere!

Minu viimased 2 nädalat on on olnud imelised. Need olid tõepoolet maailma kõige paremad nädalad üldse, kõik oli ainult ülivõrdes!!! Mul pole lihtsalt sõnu! Vau milllest nüüd siis alustada? 

PAO (yfu laager) (siiin saate rohkem teksti ja vähem pilte, järgmises vähe teksi palju pilte)

hakkas Esmaspäeval, toimus Bühlis. Pidin kodust megavara minema hakkama ja umbes 6 korda rongi vahetama, et kohale jõuda. Seekord suutsin isegi kõikidele rongidele jõuda. Suuresti tänu ühele lätlasele, aga isegi koos temaga oleks me peaaegu oma peatuse mahamaganud. Ma nii muuseas küsisin, et millal me maha peame minema ja siis 2 sekundi pärast ta lihtsalt karjus üle rongi JOOKSEE SEE ON MEIE PEATUS. UH UH ÕNNEKS JÕUDSIME TÕEPOOLEST. Kahjuks ma ta nime enam ei mäleta. Üldse nimedega on ja oli mul väääääga pahasti. Need lihtsalt ei taha pähe jääda. (Klassist on nüüd kõik enavähem peas)

Nii aga nüüd PAOST endast. Esimesel päeval olid meil kohe sessionid. Need kujutasid endast igasuguste teemade arutamist, väikestes gruppides. (perekond kodumaal, hotpere, koduigatsus jne) Mu grupp oli ausalt maailma toredaim üldse. Misiis, et nad saksakeelt väga ei mõistnud ja vabatahtlikud sama juttu 5 korda pidid rääkima. See ei oma mitte mingit tähtsust! Ühel tüdrukul Jaapanist on küll vesi kohe täitsa ahjus. Ta ei saanud ei inglise ega saksa keelst ikka mühkugi aru. Nojahh õpibki  saksa keelt kiiremini! Kõigil inglise keele oskajatel on alati võimalus minna mugavamat teed ja jutt inglise keeles seletada, sest sa oled lihtsalt liiga laisk, et saksakeelt kasutada.

Teisel päevadel olid  sessionide kõrval ka töötoad. Said valida küpsetamise, spordi, lauamängude, sokolaadivabriku ja t-särgi printimise vahel. Lõppude lõpuks sain, aga ainult t-särki, sporti ja sokolaadivabrikusse. Kõik töötoad olid jällegi super. (ma ei oska midagi rääkida lihtsalt nii tore oli) Aaa ma oleks tahtnud tegelt küpsetamisse ka saada, agaa eii. Õnneks sain jahusõjas siiski oseleda.

Mingipäev pidime tegema oma riigist ettekande ja meid eestlasi pandi kokku Poolaga, hmmmm mis on ühist Eestil ja Poolal? ainuke asi mis meile pähe torkas oli, et me mõlemad joome palju viina….. Sellest just ettekannet ei tee… Niisiis me otsustasime 4 Eestlasega selle värgi ikkagi iseseisvalt teha tantsisime kaerajaani. Ja lõpus ütlesime lihtsalt, et meie riigid liiga ernevad ja me ei osand midagi välja mõleda. Õhtul sain muidugi 100 inimeselt küsimuse, et kas me tõesti tantsime seda nt pidudel??? saanud vastuseks ei, ohakasid kõik kergendunult.

Teised veidrad küsimused Eesti kohta: Kas me elame igludes? Kas te grillite jääkarusi ka? Kas teil Autod on? Aga tänavad?  (Koondasin kõik kõige veidramad küsimused eestlastele.)

Mingi teinepäev oli meil yfu olümpia. Jällegi niipalju tobedaid ülesandeid, aga meie grupp suutis seda. Missest, et lõpuks oli kõhulihased lihtsalt nii valusad. Me olime nii õnnelikud, kui viimane koht väljakuulutati ja need ei olnudki meie. Kuni tuli välja, et me saime 2 koha, eeeeeee wow sed nüüd küll ei oodanud. Aitäh mu maxheaagruppp.

Mingi kolmaspäev käisime öömatkal tõrvikutega, realselt kottpime oli mitte midagi ei näinud. See sisaldas ka mingit jänesejahti kus 1 vabatahtlik oli jänes ja teine jahimees aga see mõeldi välja, et seda mitte matkaks kutsuda, sest me käisime ka tavaliselt matkal ja muidu oles kõik vinguma hakanud.

Viimasel päeval oli lihtsalt matusemeeleolu, vähemalt minul meie grupp pandi muidugi kööki ka veel koristama, samalajal kui kõik veel viimast võtsid, kuulasin ma köögitöötaja pininat, et mu potid ei ole piisavalt puhtad. Ma olen suhteliselt roosa ja rahulik, aga see ajas ka mind närvi. Jõudis siis kätte aeg kui buss sõitis ette ja oli aeg kõiki 10000 korda kallistada. Veelkord maailma parim seltskond pole sõnu… vaadake pilte!!! (ma tean et neid juba fb ja instas ja twitteris piisavalt aga saate veel rsk!)

Ma pean tunnistama, et ma tegelikult ei oska üldse seda blogi pidada ja kirjutada. Saad 1 mõtte kirja ja siis siina tuleb 100 lauset hoopist teistest asjadest ja teemadest (sest see lihtsalt tuleb meelde). Ühesõnaga kirjutan postituse ära ja hiljem lugedes ei saa ise ka midagi aru. :D

HÄSTI PALJU SELFISI

                                                                   

Sveitsis selline vaade igpäevane...

Sama mägi hommikul

                                                                öömatk tõrvikutega!

Ps: ma üritan koolist ka kirjutada ja Eesti ja Sveitsi erinevustest, aga ma ei oska lubada millal







Klassilaager
Hakkas samuti Esmaspäeval. Jällegi sama lugu pidin hommikul mingi 7 ärkama ja rongi peale kobima. Õnneks seekord ei pidand ma peatuseid ise jälgima. Selleks oli meie veidrkust klassijuhutaja.

Elasime jugendhostelis. Suured 7 toad narivooditega. Suhteliselt ok arvestedes, et hinnaklassilt odavam oleks olnud kodutute varjupaik. Duss nats hallitas, aga see ei paistnud kedagi häirivat....

Olime igasugustel ekskursioonidel ja ükspäev matkasime jaa siis mingipev pidime ise süüa tegemaa. Siis käisimee seikluspargis ja viimasel päeval pidi igaüks mingi vaatamisväärsuse kohta midagi ütlema. (Neid ei ole Bielis just palju....)

Klass on mul tõepoolest nii tore, ma olen ainult natuke laisk selle saksa keelega ja siis põhinaljaks sai lihtsalt täiest kõrist Deutsch karjumine, kui ma midagi ingliskeeles ütlesin.

Ma ei oska midagi muud kirjutadaa klassilaagrist, kui siis veel, et see oli nii tore. Õppisin kõiki hoopis teiset küljest tundma. Koolis kõigil zombimode on. Tundub nagu klassilaager oleks nii ammu olnud.

Kui sa mõtlesid, et enne oli palju pilte siis sa eksid!
ole lahke!

'

       

  

                                                                                   mata õps ja klassijuhataja                                                                            

                                               

                                              Teine põhitegevus on pildistada kuidas ma magan.....

                                                              kesest betoonsena oli uks ja trepp eikuhugi....

ILUSAT KOOLI! 

(vabandan kui mingeid pilte topelt, blogger on väga halb koht piltide üleslaadimiseks!)

Bis später!
Harold