Harold Šveitsis: oktoober 2014

Tere tere, kõik see pere!

Minu viimased 2 nädalat on on olnud imelised. Need olid tõepoolet maailma kõige paremad nädalad üldse, kõik oli ainult ülivõrdes!!! Mul pole lihtsalt sõnu! Vau milllest nüüd siis alustada?

PAO (yfu laager) (siiin saate rohkem teksti ja vähem pilte, järgmises vähe teksi palju pilte)

hakkas Esmaspäeval, toimus Bühlis. Pidin kodust megavara minema hakkama ja umbes 6 korda rongi vahetama, et kohale jõuda. Seekord suutsin isegi kõikidele rongidele jõuda. Suuresti tänu ühele lätlasele, aga isegi koos temaga oleks me peaaegu oma peatuse mahamaganud. Ma nii muuseas küsisin, et millal me maha peame minema ja siis 2 sekundi pärast ta lihtsalt karjus üle rongi JOOKSEE SEE ON MEIE PEATUS. UH UH ÕNNEKS JÕUDSIME TÕEPOOLEST. Kahjuks ma ta nime enam ei mäleta. Üldse nimedega on ja oli mul väääääga pahasti. Need lihtsalt ei taha pähe jääda. (Klassist on nüüd kõik enavähem peas)

Nii aga nüüd PAOST endast. Esimesel päeval olid meil kohe sessionid. Need kujutasid endast igasuguste teemade arutamist, väikestes gruppides. (perekond kodumaal, hotpere, koduigatsus jne) Mu grupp oli ausalt maailma toredaim üldse. Misiis, et nad saksakeelt väga ei mõistnud ja vabatahtlikud sama juttu 5 korda pidid rääkima. See ei oma mitte mingit tähtsust! Ühel tüdrukul Jaapanist on küll vesi kohe täitsa ahjus. Ta ei saanud ei inglise ega saksa keelst ikka mühkugi aru. Nojahh õpibki saksa keelt kiiremini! Kõigil inglise keele oskajatel on alati võimalus minna mugavamat teed ja jutt inglise keeles seletada, sest sa oled lihtsalt liiga laisk, et saksakeelt kasutada.

Teisel päevadel olid sessionide kõrval ka töötoad. Said valida küpsetamise, spordi, lauamängude, sokolaadivabriku ja t-särgi printimise vahel. Lõppude lõpuks sain, aga ainult t-särki, sporti ja sokolaadivabrikusse. Kõik töötoad olid jällegi super. (ma ei oska midagi rääkida lihtsalt nii tore oli) Aaa ma oleks tahtnud tegelt küpsetamisse ka saada, agaa eii. Õnneks sain jahusõjas siiski oseleda.

Mingipäev pidime tegema oma riigist ettekande ja meid eestlasi pandi kokku Poolaga, hmmmm mis on ühist Eestil ja Poolal? ainuke asi mis meile pähe torkas oli, et me mõlemad joome palju viina….. Sellest just ettekannet ei tee… Niisiis me otsustasime 4 Eestlasega selle värgi ikkagi iseseisvalt teha tantsisime kaerajaani. Ja lõpus ütlesime lihtsalt, et meie riigid liiga ernevad ja me ei osand midagi välja mõleda. Õhtul sain muidugi 100 inimeselt küsimuse, et kas me tõesti tantsime seda nt pidudel??? saanud vastuseks ei, ohakasid kõik kergendunult.

Teised veidrad küsimused Eesti kohta: Kas me elame igludes? Kas te grillite jääkarusi ka? Kas teil Autod on? Aga tänavad? (Koondasin kõik kõige veidramad küsimused eestlastele.)

Mingi teinepäev oli meil yfu olümpia. Jällegi niipalju tobedaid ülesandeid, aga meie grupp suutis seda. Missest, et lõpuks oli kõhulihased lihtsalt nii valusad. Me olime nii õnnelikud, kui viimane koht väljakuulutati ja need ei olnudki meie. Kuni tuli välja, et me saime 2 koha, eeeeeee wow sed nüüd küll ei oodanud. Aitäh mu maxheaagruppp.

Mingi kolmaspäev käisime öömatkal tõrvikutega, realselt kottpime oli mitte midagi ei näinud. See sisaldas ka mingit jänesejahti kus 1 vabatahtlik oli jänes ja teine jahimees aga see mõeldi välja, et seda mitte matkaks kutsuda, sest me käisime ka tavaliselt matkal ja muidu oles kõik vinguma hakanud.

Viimasel päeval oli lihtsalt matusemeeleolu, vähemalt minul meie grupp pandi muidugi kööki ka veel koristama, samalajal kui kõik veel viimast võtsid, kuulasin ma köögitöötaja pininat, et mu potid ei ole piisavalt puhtad. Ma olen suhteliselt roosa ja rahulik, aga see ajas ka mind närvi. Jõudis siis kätte aeg kui buss sõitis ette ja oli aeg kõiki 10000 korda kallistada. Veelkord maailma parim seltskond pole sõnu… vaadake pilte!!! (ma tean et neid juba fb ja instas ja twitteris piisavalt aga saate veel rsk!)

Ma pean tunnistama, et ma tegelikult ei oska üldse seda blogi pidada ja kirjutada. Saad 1 mõtte kirja ja siis siina tuleb 100 lauset hoopist teistest asjadest ja teemadest (sest see lihtsalt tuleb meelde). Ühesõnaga kirjutan postituse ära ja hiljem lugedes ei saa ise ka midagi aru. :D

HÄSTI PALJU SELFISI

Sveitsis selline vaade igpäevane...

Sama mägi hommikul

öömatk tõrvikutega!

Ps: ma üritan koolist ka kirjutada ja Eesti ja Sveitsi erinevustest, aga ma ei oska lubada millal

Klassilaager
Hakkas samuti Esmaspäeval. Jällegi sama lugu pidin hommikul mingi 7 ärkama ja rongi peale kobima. Õnneks seekord ei pidand ma peatuseid ise jälgima. Selleks oli meie veidrkust klassijuhutaja.

Elasime jugendhostelis. Suured 7 toad narivooditega. Suhteliselt ok arvestedes, et hinnaklassilt odavam oleks olnud kodutute varjupaik. Duss nats hallitas, aga see ei paistnud kedagi häirivat....

Olime igasugustel ekskursioonidel ja ükspäev matkasime jaa siis mingipev pidime ise süüa tegemaa. Siis käisimee seikluspargis ja viimasel päeval pidi igaüks mingi vaatamisväärsuse kohta midagi ütlema. (Neid ei ole Bielis just palju....)

Klass on mul tõepoolest nii tore, ma olen ainult natuke laisk selle saksa keelega ja siis põhinaljaks sai lihtsalt täiest kõrist Deutsch karjumine, kui ma midagi ingliskeeles ütlesin.

Ma ei oska midagi muud kirjutadaa klassilaagrist, kui siis veel, et see oli nii tore. Õppisin kõiki hoopis teiset küljest tundma. Koolis kõigil zombimode on. Tundub nagu klassilaager oleks nii ammu olnud.

Kui sa mõtlesid, et enne oli palju pilte siis sa eksid!
ole lahke!