esmaspäev, 27. aprill 2015

Serbia ja suusatamine

Tere kõik mu sõbrad. Ma väga vabandan kõige eest. See postitus on tegelikut 3 kuud vana, aga ma lihtsalt puhtast laiskusest ei viitsinud sellega tegeleda. Nüüd võtsin ennast kokku!

Šveitsis eksisteerib selline cool asi nagu spordivaheaeg. Midagi erilist polegi lihtsalt suvest võetakse kaks nädalat maha ja tõstetakse jaanuarisse.
Esimese nädala veetsin ma kooli kooriga Serbias ja teise nädala hostperega suusatamas. Jah mina Harold Roode käin kooris.... Ega ma muigugi just väga kõva häält seal ei tee ja nii ongi vast parem. Pm kõik käivadki seal, et Serbiasse saada. Yfuga nende lubade saamisega oli veits jamamist, aga sai tehtud.  Otsus oli siis minna rongiga. Kõigepealt öörong Zürichist Budapesti ja sealt siis Seribasse. Rongid olid pehmeltöeldes koledad. Zürichist Budapesti oli vooditega öörong. Ühes kupees oli kuus voodit ja tunne oli nagu vangis. Kohvritele just palju ruumi ei olnud ja lõppude lõpuks oli kohver ikka voodis ja magasid kuidagi selle otsas. Kuidagi saime hakkama. Budapestist Serbiasse rong nägi välja nägid nagu vana Eesti rong, aga istmed katki, haises ja väga väga täis. Sellega sõitsime ka terve päev. Kaheksa tundi, kui ma ei eksi. Ungari ja Serbia piiril  tuli peale muidugi ka kontroll. Pikema kärata tui välja, et ühel tüdrukul oli kogemata kaasas ema pass ja teisel, kes Hispaaniast pärit, Šveitsi elamisluba, mis reisidokument just ei ole. Nad saadeti siis tagasi Budapesti ja kellegi isa tuli järgmise rongiga sinna ja tõi passid ära.
Kohale jõudes said õpilased nädalaks pere, kes andis süüa ja voodi jnee.  Olime Novi Sadis, mis on suuruselt teine linn Serbias. Umbes 400000 inimest. Linn välimuselt oli ok, aga pehmeltöeldes must. Serbia ei ole euroopa liidus, nii et nad just väga rikkad pole.  Raha kurss euroga oli 1eur -120 dinari. Loomulikult tegi see kõik tohutult odavaks. Üks kohv oli umbes 50 senti, samalajal Šveitsis 4 euri.   Kui tuli välja tõsiasi, et ma  ei olegi Šveitslane vaid mingist imelikus Eestits, olid  Serblased kergelt üllatunud ja segaduses. AAA miks sa siis siia Serbasse tulid? AAA et teed siis vahetusaasta sees vahetusnädala? AAA okei alles klar. Pere oli mul tore. Ema, isa ja kolm hostvenda noorim 5 kuune ja vanim kes algselt ka Šveitsi tulema pidi 16. Kahjuks ta tulla, aga ei saa. Täpselt ei saanudi aru miks. Ilmselt raha. See ka ebanormaalne kui kallis neile siin on. Õnneks kool maksab väga paljude asjade eest. Ahjaa muidugi olid meil Serbias kontsertid ja kooriproovid päevad läbi. Ja ega nädal siis lepase reega ka ei läinud... :D Loomulikut olin ma suutnud oma valge särgi koju jätta ja ilma kontsertile ei saanud. Suures paanikas leiti mulle siis mingi xs naiste valge särk mis lihtsalt vägisi mulle keset kirikut selga topiti... Sai kuidagi esinetud... :D Kuigi siit sealt kuuled ikka neid komentaare sellest särgist.
Kahjuks mul pilte just Serbiast palju pole. Nimelt suutsin ma oma telefoni Zürichis järve kukutada ja see on seal tänase päevani... Paremalt eespoolt teine oli minu võp.




Teisest nädalast just palju rääkida pole. Käisme scuol-is hostperega suusatamas. Oli väga lõbus, aga ka kohutavalt väsitav. Nimelt jõudsin ma reede õhtul Serbiast ,,tuttuue,, rongiga koju ja laupäeval oli juba nelja tunnine autosõit suusatama. Loomulikult suutis kogu meie pere (peale mu hostisa) haigeks jääda ja nii me esimesel ega teisel päeval mäele ei jõudnudki. Tegime lihtsalt ülima laiskuse päevad. Ülejäänud 5 päeval käisime, aga mäel nagu kord ja kohus. Esimese liftiga üles ja viimasega alla.









Paar nädalat pärast Serbia külastust tulid ka serblased meile Sveitsi külla. Siin oli kõik, aga hoopis teistsugune. Me juba tundsime sures plaanis kõiki ja enam ei old piinliku vaikust jne jne.
Siin Šveitsis me oma võp-idega just palju aega ei veetnud. ainult õhtul hilja koju, hommikul vara kooli ja muidugi proovides. Ekskurisoonidele olid lubatud ainult serblased ja Šveitsi õpetjad. Meil olid täiesti tavalised tunnid. Õhtuti käisime muidugi ka väljas jaa nii see nädal mööduski.

Kahjuks on see video tehtud mingi telefoni kaameraga kusagilt 100 km kauguselt ja on ainus mis ma kugidagimoodi siia üles suutsin panna, aga kui sama video youtubes lahti teha on kohe teised laulud ka kõrval.
K
Viimasel õhtul oli ärasaatmis pidu.


Kõik pidid midagi küpsetama, et piisavalt süüa oleks. Nohh jahhh... Mina muidugi tund aega enne peo algust sain aru, et mul pole ju mitte kui midagi kaasa võtta. Proovisin siis mingid asjad valmis teha...... Nendega mind õnneks koduuksest välja ei lastud.

Igatahes see oli kõik juba väga ammu. Lähipäevadel postitan ka midagi uut!

Bis später!
Harold